Üldjuhul ei loobuta väljavalitud saakloomast ilma, et oleks tehtud mõnda järsemat liigutust, hüpet saagi poole, püüdes siiski hiilida võimalikult lähedale. Ei varitsuse ega ka kallalesööstu ajal ei too tiiger kuuldavale ühtegi heli.
Saaklooma jaoks saabub surm vaikuses.
Saagi surmamiseks hammustavad tiigrid tal kaela läbi või lämmatavad oma ohvri. Söömist alustavad nad saagi tagaosast (ka inimsööja tiigrid).

Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks.

Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad.
Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.

Samuti on tiigrid raipesööjad.

Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada. Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.