Tiigrid

Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks.

Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest
Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas.
Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise.

Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais.

Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust.

Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult.

Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada.

Tiiger on meie ökoloogilise süsteemi üks suurepärasemaid indikaatoreid ja planeedi looduse säilimise sümbol. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.