Isa – Juhan Sepp, advokaat, * 6. VI 1884 Pati vald.
Lõpetas Tartu Ülikooli  1911, töötanud advokaadina Valgas, 1920 a-st Tartus. Oli II ja III Riigikogu liige (majaomanikkude rühmas) ja 1926 – 1927 kohtuminister.

Hendrik  Sepp, ajaloolane, * 23. III 1888 Pati vald  - ? 5.IX 1943 Ipiki.
Õppis sünnikoha algkoolis, siis kodus ja 1903 - 1908 Pärnu gümnaasiumis.
Lõpetas Tartu Ülikooli 1913 cand. hist. astmega. 1911 töötas lühikest aega Tartu Päevalehes. Sügis 1914-1917 oli õpetajaks Nukolajevski gümnaasiumis Samara kubermangus Venemaal. 1918-1919 õpetaja Tallinnas, olles ühtlasi ajakirjanduse büroo "Esturi" teenistuses. Alates 1919 Tartu Ülikoolis loenguid pidanud. 1919-1921 eesti ning põhjamaade alal stipendium TÜ-s, omandas sealsamas 1930 dr. phil astme. Korp! Sakala  liige.
1931 a-st. eesti ja põhjamaade ajaloo dots. Tartu Ülikoolis, kuni 1938 ühtlasi õppeülesande täitja majandusajaloo alal. Tegutses Akadeemilises Ajaloo-Seltsis, eriti ajaloo oskussõnastiku komisjonis. Oli "Ajaloolise-Ajakirja toimetuskollegiumi liige.
Eesti Teadusteakadeemia asutamisel 1938.a. nimetati ta selle liikmeks. On avaldanud rea kirjutisi ja uurimusi eesti sõja- ja majandusajaloo alalt. Tema teaduslikeist töist on tähtsaim doktoriväitekivi "Narva piiramine ja lahing  a. 1700 (Tallinn, 1930). Kirjutas ta ka ajaloolised ülevaated koguteoses "Eesti" I-IV : Tartumaa (1925), Võraumaa (1926), Setumaa (1928) ja Pärnumaa (1930).

Tõnno Jonuks, 1974
Õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu, kaitsnud magistritöö "Eesti metalliaja usundi põhijooni". Elanud mõnda aega Islandil, tegelenud islandi keele ja kultuuriga.

Madis Kõiv, 5. XII 1929 füüsik ja kirjanik
Sündinud Tartus. Tundnud teiste seas Rein Seppa ja Artur Alliksaart. Töötanud teoreetilise ja matemaatilise füüsika vallas, uurinud üksi ja koos teistega elementaarosakeste ja tuumajõudude käitumist ning selle kirjeldamise probleeme. Kirjutanud üksi ja koos teistega ajaloost inspireeritud filosoofilis – eepilisi näidendeid (Kokkusaamine; Tagasitulek isa juurde; Filosoofipäev jt.).

Ain Kaalep, 4. VI 1926 luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija.
Sündinud Tartus. Õppinud Treffneri gümnaasiumis 1932-1934 ; 1936 – 1943. Lõpetas Tartu Ülikooli soome-ugri keelte alal. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, velmates motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Kaalepi lüürika vormirikkus on eesti luule kontekstis erakordne , see ulatub suurejoonelisest vabavärsikasutusest 1960. a-tel kvantiteeriva süsteemi kavakindla rakendamiseni läbi loomingu.

Jaan Puhvel, 24.I 1932 keele ja kirjadusteadlane
Sündinud Tallinnas. Õppinud ja õpetanud Kanadas, USA-s, Prantsusmaal, Rootsis. Käsitlenud võrdleva mütoloogia üld ja üksikküsimusi. Alustanud suurteose “Hittite Etymological Dictionary” avaldamist.
    Vt. ka artilit  "Ameerika eesti mütoloog"  Eesti Päevalehes.

Peeter Torop, 28. XI 1950 kirjandusteadlane.
1969-1974 õppis Tartu Ülikoolis ajaloo- ja keeleteadsukonnas vene keelt ja kirjandust. Uurinud tõlketeaduse aluseid ja eesti keelede tõlkimise ajalugu (F.Tuglas, B.Alver, A. Sang tõlkijatena), tekstide käitumise semiootikat. Dostojevski poeetikat. R.Torop on tõlkinud vene keelest ilukirjandust ja kultuuriloolisi tekste, sh. F.Dostojevski "Inimene on saladus" (1981). Koostanud M. Bahtini "Valitud artiklid. (1987).

Aischylos* u 525, + 456 e. kr.
Euphoironi poeg, kreeka näitekirjanik, Attika tragöödia peamine looja, oli pärit Eleusisest. Oli sarnaselt oma eelkäija Phrynichosega Kreeka- Pärsia sõdade kaasaegne, võttes osa Maratoni ja Salamise lahinguist, pääses 472 esimest korda võitjaks traagilises agoonis, viibis ajutiselt türann Hieroni kutsel sitsiilias, hiljam asus sinna päriselt elama, suri Gela linnas Sitsiilias.
Aischylos kirjutas u. 80 näidendit (20 tetraloogiat), millest on täielikult säilinud  üks triloogia ja neli üksiktragöödiat, seega kokku 7 tragöödiat, saatürdraamadest pole meie päevini säilinud ühtki.
Tema tähtsaim uuendus on teise näitleja “lavale kutsumine”, kes sarnaselt esimesega võis esineda mitmesugustes osades, mille tõttu dialoogi osa kasvas ja koori olulisus vastavalt vähenes. Teiseks Aischylose suureks teeneks on triloogilise põhimõtte arendus tragöödiais. Vanim säilinud tragöödia on "Palujannad", esimene osa triloogiast "Danais". Järgmine säilinud tragöödia, "Seitse Teebai vastu", moodustas lõpposa triloogiast "Tebais". Aischylose  "Aheldatud Prometheus" (arvatavasti keskosa triloogiast "Prometeia") on loova kujutlemisvõime surematu meistriteos, mille tegevus areneb üleloomulikkude olendite ja elementaarsete jõudude hulgas, säilitades siiski kuulekalt ürghellenlikku instinkti selguse ja mõõdukuse suhtes. Ainsaks täielikult säilinud triloogiaks on "Oresteia". Aischylose tragöödiad kujutavad kreeka luule kõrguspunkti, mida pole korda läinud enam, uue tunnustusese  leidis ta 18. saj. algul.

Dan Andersson 16. IV 1888 – 16. IX 1920
Rootsi kirjanik, rootsi proletaarse kirjanduse teerajajaid. Käsitles jutustustes (kogud “Millipõletaj lood”, 1914 ja “Seda nimetetakse ebausuks”, 1916) ning luuletustes (“Miinivalvuri laulud”, 1915; “Mustad ballaadid”, 1917) tõepäraselt Rootsi proletariaadi elu. Teosesis on usumüstika segemeid.

Werner Bergengruen 1892-1964
http://www1.postimees.ee/leht/97/07/11/tallinn.htm
Riias sündinud Werner Bergengruen on üks kuulsamaid baltisaksa päritolu kirjanikke.

William Blake 28. XI 1757 Bridgwater – 12. VIII 1827 Plymouthi läh.
Inglise luuletaja, graafik, maalija.  Blakei vararomantilises luules põimuvad ühiskonnakriitika ja usumüstika. “Süütuse laulud” (1789) ja “Kogemuse laulud” (1794) kirjeldavad inimese algset vabadust ja õnne ning nende hävingut vaimses ja kehalises orjuses. Nn. Prohvetlikud raamatud (“Taeva ja põrgu abielu”, 1790; “Prantsuse revolutsioon”, 1791; “Ameerika”, 1793; “Urizeni raamat”, 1794) on kirjutatud piiblimõjulises vabavärsis. Tema loomingut hakati hindama alles 19. saj. lõpus. Kunstnikuna oli W.Blake prerafaeliitide eelkäija. Ta on loonud ekspressiivseid müstilis-nägemuslikke illustratsioone oma luuleteostele, Hiiobi raamatule (1818), Dante “Jumalikule komoodiale” (1824-1827). Need on teostatud Blake’I enda leiutatud vase- ja tsingilõike tehnikas ja hästi koloreeritud.

Tankred Drost 19. XII 1925 Thüringen
Tekstid graama, nuku-ja muusikateatrile ning filmile ja TV-le on toonud talle maailmakuulsuse. Eesti Draaamatetar on mänginud tema näidendeid Fernanado Krapp saatis mulle kirja" ja "Merlin ehk Tühi maa"

Johann Wolfgang von Goethe 28. VIII 1749 Frankfurt Maini ääres – 22. III 1822 Weimar
Saksa kirjanik, filosoog, looduseuurija. Kasvas õigusteaduse doktori pojana, saades kodus mitmekülgse hariduse. Õppis  1765 – 1768 Leipzigi ja 1770-1771 Strasbourg’i ülikoolis õigusteadust. Tutvus G. von Herderiga, liitus “tormi ja tungi” liikumisega ja sai peagi selle juhiks. 1775 asus hertsog Karl Augusti kutsel Weimarisse ja jäi sinna kõrgeis riigiameteis teemina elu lõpuni. Reisis 1780- 90-ndatel Itaalis. 1874 tutvus F. von Schilleriga. Weimar sai eelkõige tema mõjul tähtsaks saksa kultuurielu keskuseks.

Franz V. Werfel 1890-1945
Austria kirjanik, sündis Prahas, siirdus USA.-sse Tema luulelooming, novellid ja romaanid om märkimisväärsed  oma  originaalsuselt ja mõjujõult.

Valdeko Tobro 23. VI 1936 – 5. VIII 1975
Teatri-, kino- ja telekriitik.

Jaan Toomla 8.V 1929-
Kirjastustöötaja ja kriitik. Sündinud Tartumaal, Tartu Ülikooli lõetanud  1955 eesti filoloogina. Kirjastusse “Eesti Raamat” asus tööle 1964. Aastal. 1975 –1991 samas peatoimetaja asetäitja. Kirjandusloolisi töid ja arvustusi avaldanud 1949. Aastast, sh vene, leedu, ukraina, soome , inglise ja esperanto keeles.

William Shakespeare 23.04.1564 (arv.) – 23.04.1616
http://www.tt.ee/weix/John/WS.htm