Soome lahe lõunakallas

• Paljassaare, rannaliivast (leitud 1869); purihammas
• Pirita, merest (leitud enne 1870); purihammas
• Lasnamäe ja Ülemiste vahelt, kruusavallist (1915); purihammas
• Ülemiste järve juurest, kraavikaevamisel (umb. 1930); purihammas
• Ihasalu, merest (1930); 2 võha katke ja parem sääreluu fragm.
• Ihasalu neem (23.05.1968.); purihammas (praegu Tallinnas Loodusmuuseumis, nr. 3506/g139)

Virumaa

• Kunda Lammasmägi, kiviaegsest arheoloogilisest kultuurkihist (1935); võha katke (Tallinnas Ajaloo Instituudis, nr. AI:3359:28)
• Püssi, Lüganuse kih. (enne 1884); purihammas

Pärnu jõe org

• Taali, "diluviaalses lubjanõrust tsementeeritud veerkivirahust" (enne 1861); võhk

Emajõe org

• Puurmanni-Laeva piirkond Saare ja Utsali vahelt kraavikaevamisel (umb. 1895); kaks purihammast (Tallinnas Loodusmuuseumis)
• Kruusakaevand Kalmemäe juures, Elva lähedal (umb. 1874); võha katke
• Kruusakaevand Oja juures, Hellenurme kih. (enne 1884); võha katke; "2 sülla süg. liivas ja kruusas"

Peipsi nõgu

• Mooste kih., Kaaru küla, Lutsu jõe lähedalt kruusaaugust (1950-60-tel aastatel); purihammas (Tartus Eesti Looduse toimetuses)
• Peipsi järve põhjakaldast umb. 8 km, Tudulinna kruusakaevand (1964); võha katke (Tallinnas Loodusmuuseumis, nr. 3655/g157) ja Tudulinna linnamägi võha katke

Tartumaa

• Tartu maak., Kavastu vald, Koosa küla, Metsakivi-Kolkja tee ääres kruusaauk (1932); purihammas (K. Paaveri kogu)

Tamula järv, Võru

• Vagula-Sarvemägi, Urvaste kih. rannalt (1934); purihammas
• Rõuge lähedalt, Nogopalu kruusakaevand (1983); võha katke (Võru Muuseumis)

Mustjõe org, Võrumaa

• Kallaste kruusakaevand, Saru, Mustjõgi, 5 m süg. kruusakihtides rähksavi all; võha katke (1933) ja purihammas (1948) (võhk TÜ Geoloogiamuuseumis; purihammas Mõniste koduloomuuseumis, nr. MF 168:9)
• Tahkumägi, Peetrijõgi (Mõniste), jõesäng; võhk (enne 1874), purihammas (19. saj. lõpp), abaluu (1935), lameluu killud (1937) (lameluukillud asuvad praegu Tallinnas Ajaloo Instituudis, nr. AI:3816:2). Purihammas jõesängist; võhk kaldajärsakus 4 sülla süg. diluviaalses liivas, lupjasisaldavate allikate setteis tekkinud rahulaadses massis, rähksavi all.

Sakala kõrgustik

• Viljandi lähedalt, Heimtali kruusakarjäärist; 0,5 m võha katke (TÜ Geoloogiamuuseumis); geoloogiliselt dateeritud: Võrtsjärve alamkihistu, Ülem-pleistotseen (Q 2/III), jääsulavete kruusast u. 2,5 m sügavuselt maapinnast arvates

Valgamaa

• Valga linn, Pudrumäelt kruusa kaevamisel (1960); purihammas (Valga muuseum)
• Taagepera, maja pööningult; purihammas (1966.a. toodud Valga muuseumisse)

TEISED "MAMMUTIFAUNA" LEIUD

Karvane ninasarvik

• Võru lähedalt Sulbist, Võhandu ürgorg, kaevukaevamiselt 4 m süg. (1937); teine selgroolüli: axis. Leiu asukoha profiil: huumus, kruus, liiv, savi, liiv, savi, punakas liiv (leiukoht), peen valge liiv.

Ürgpiison

• Võrtsjärv (1936); sarvjätke. Leiukoht: järve keskosa (TÜ Zooloogiamuuseumis)
• Tahkumägi, Peetrijõgi (enne 1874); sarvjätke