***
Nõel heinakuhjas
või ilves metsas – ruuge
või sinakas vilk
Metsatukk – maa juuksetukk
ilves – kirbuke selles
***
METSADE IME
Ta avas silmad
Mets muutus kõrgemaks ja
valgemaks soojaks
Tõusebki kännu tagant
kollane päike – ilves
Ööd on sind hoidnud
Õnnistan sinu päevi
Tänan sind ilves
Minul on au sind näha
Paitan su jälgi lumes
Eemaldud pikalt
talvepäevade päike
Su kuldseis silmis
laante ääretu rahu
universumi valgus
***
Oma maa ja oma maja
nagu igal inimesel.
Oma kaitsvat puuri vajab
inimahv ja inim-eesel.
Oma maja – oma jama,
oma tuba – oma tabu.
Majauss ja koduilves,
õnneonn kesk soid ja rabu...
***
HINGEPUU JA HINGELOOM
Üks on saarel kesk Läänemerd –
üksik tuultest viimata puu.
Teine saarel kesk laanemerd –
metsa varjatuim loom, kes muu.
Vaikus kõrvus kohiseb –
laanemere vaikus.
Looma pilgus sädeleb
kollast merevaiku.
***
SASSI JUURDE SEENELE
Seenemetsa saadame
oma "paha riigi".
Kuuse alla rajame
oma püha riigi.
Aga enne sõidame
Saaremaale, Triiki,
sest et kärbseseenele
tuleb minna niigi.
Sealt siis pärast õppusi
Hiiumaale, et sa
jookseksid koos minuga
ilvesena metsa.
***
LIBALINNU JÕULUD
Valge vares varavalges,
tõusen hangest, kuhu langes
kogu läinud aasta raskus,
hülgan oru, kuhu laskus
ebarõõm, ka ebamure.
Libas ärkan – ebasuren –
ees uus elu, ilus joon –
silmapiiri illusioon.
Inimelu – libauni?
Linnu kehas hommikuni –
vares vaga linnuke...
Ilves, ilus loomake,
murrab minu üks ja kaks,
söönuks saab ning valgemaks.
Elus ei või jääda hätta –
mul on neli karvast käppa,
neli kollast kihva suus.
Tere jälle, elu uus!
Elus loodus, ilus loodus –
kerge terve elumoodus.
***
Hullavad hundid ja ilusad ilvesed,
mida saan teile anda?
Ilma peal olen ja endalgi pole ja
tarkust patta ei panda.
Sooviksin elada teie keskel
rõõmsa rebase moega,
sulame ühte metslaste pereks
karva ja vere ja koega!
Kõigepealt visata peast see risu:
mõõte- ja mõttemallid...
Te ilmailu, te elav täius,
sööge mind ära, kallid.
***
Ilvese naeratus meenutab päikest –
valgustab metsa ja soojendab ilma.
Inimsoost eemale – õrnust nii vähe tal.
Hellad ja heledad, lahedalt lähedal –
päikesekollased ilvesesilmad.
Korda taas loon oma mõtete taigas,
nentides suhete sunnismaisust.
Puhkan kord mõnusalt suurkiskja kaisus
kusagil puhtas ja metsikus paigas.
Kaaslaseks kaslane – ilves või irbis...
Undki ei näe me te jumalast – kaukast.
Joome kas ojast või joast või laukast...
Sellest te juba ei kirjuta "Sirbis"!
***
ILVES-TEST
Oli mul üks "puumaamees",
kes ei olnud puuma-mees.
Oli siis üks soome mees,
kes ei olnud soode mees.
Jahtis mind üks kolmas mees,
loomult ilmselt jahimees –
inglikeelne, ingliskeelne...
Olnuks veidi ilvesmeelne!
Olnuks ligilähedalt
loomaliigi lähedal...
Leiduks ilves-inimene,
kas või pisut ilvesene!
Oled sina ilves, ega?
Sõbraks saan vaid ilvesega.
Palju tead sa ilvestest,
seda näitab ilves-test.
Ilvesed on inimlikud,
meist – vaid mõned ilveslikud.
Muide, näib, et ilves Ene
on sust rohkem inimene.
***
INVESTEERI ILVESTESSE!
Siin on meie "ILVES-eri":
ilvestesse investeeri!
Ära kahtle: misse, kesse –
investeeri ilvestesse!
Ära küsi: kesse, kusse –
ilveslooma kasvatusse!
Ära mõtle – ilvesteeri!
Külva metsa, mitte teri.
Nisu toob Euroopa Liit,
metsad kaovad ära siit.
Lähemalt tutvuge SIIN
***
Toida ilvest palju tahad –
metsa poole vaatab ilves.
Olen ikka "metsapoole",
inimpõlgus näoilmes.
Ajast kinni, metsa poole –
metsa peegeldus on silmis...
Ajast väljas, metsa poolel –
ubailves, ebailves.
Ajast mööda – metsa pole?
Metsast und näeb puuriilves.
Aitab ajast – aega pole,
muutun hüüuks tuuleiilis...
*
(Lasteluulet ka:)
***
ILVES VAATAB PILVI
Ilves vaatab pilvi
ava-, kinnisilmi,
püüab pilvist pilti,
pojast vaatab filmi.
Võeti ära noorim,
ilves-ema aare,
rõõmustamaks lapsi
teisest ilmakaarest,
viidi väike poju
võõrastele kaeda,
teise taeva alla,
teise loomaaeda.
***
MÄNGUSALMID
Liisu luges liisusalmi:
"Oleksin ma õige tillu,
teeksin peegli klaasikillust,
kassi seljas ratsutaksin,
hiiri seljast patsutaksin...
Ja kui jälle suureks saaksin,
kõigest sellest kirjutaksin."
Miisu mõtles miisusalmi:
"Oleksin ma suur kui ilves,
küüs kui teras, kihv kui kirves,
hoidke eest siis, koerad kurjad!
Hakkab hale koeraturjast...
Ja kui jälle kiisuks saaksin,
poegadele jutustaksin..."
Siis neil läksid salmid sassi.
Kumbki mängis hiirt ja kassi,
kulli, kulli sulispoju...
Kuni ema tuli koju.
***
METSAKIISU
Nägin kiisut metsa serval.
Ei see olnud üldse serval,
pantrik ega otselot,
ega Tiiger-unekott.
Polnud kiisu metsa serval
Oggy, Garfield ega Nermal.
Kes siis metsa serval käis?
Ära arvasid? Eks näis.
***
KUULE, ILVES!
Ütle, ilves, ilus ilves,
mis sa leidsid selles hirves?
Sööksid parem krõbinaid,
kassitoitu sööksid vaid!
Küllap siis sa, metsakiisu,
unustaksid metsakitse,
jänkud mingu metsateed...
Tead, mis meie kiisu teeb?
Kalast hakkab kiisul paha,
vorsti nähagi ei taha,
vaatab piima, nägu plass –
kuivatoitu jahib kass!
Hiiri vilksab sealt ja siit,
laiskus kassi hauda viib.
Kulla ilves, kuula, ilves!
Virkust näen su näoilmes.
Ära tehistoitu söö –
lähed laisaks üleöö.
Meil on hiirtel õnnemaa –
tule meile elama!
Tule meile korraks vaid,
tahan teha sulle pai!
***
Vara üles, hilja voodi –
nõnda ilves majja toodi.
Ja kui ilves oli toodud,
sobis voodi nagu loodud.
Sestap seal ta lebas vaid,
maiuspalu suhu sai.
***
KARU TULEB KAERA
Karu tuleb kaera?
Karu tuleb karja?
Tulgu aga tulgu,
pakun karusmarja.
Metsik kult on põllul?
Seegi pole viga.
Vaikseid lahkeid sõnu
mõistab iga siga.
Kiidan hundikutsikat,
ja kui tuleb ilves,
ütlen: oled ilus,
põhjamaade irbis.
***
Ilves metsas luusis.
LÄTI KEELES – lūsis!
Naeratas kui Sfinks.
INGLISKEELES – lynx!
Ole tasa, kõss!
VENE KEELES – rõss!
Tee nüüd aga hüpe!
NORRA KEELES – gaupe!
Otsi, kus on puujuur!
ROOTSI KEELES – lodjur!
Seal su keldriuks!
SAKSA KEELES – Luchs!
Peidus kitsekints!
PRANTSUSKEELES – lince? *
Murra-murra-nämm!
Igas keeles nämm.